August teeb mind nukraks. Paradiisiaed hakkab väravaid sulgema. Hurmav Eesti suvi vaatab veel korraks tagasi aga täidlased lõhnad ja niisked tennised ei jäta kahtlustki selles, et sügis tuleb. Natuke veel ja varsti on pime ja külm ning ainus, mis veel lohutab, on villased sokid ja kuum tee. Nuuts :(. Ja siiski on veel hetki, kui ei ole liiga jahe ja märg istuda terrassil, mis on meie selle suve kõige suurem õnnestumine.  Ja nagu meil ikka kombeks: taaskasutuse egiidi all ehitatud.