Toimetab Tartus üks selline bänd nagu Mandarones. Neil tuli pähe, et lahe ja öko oleks teha bändisärgid taaskasutatud särkidest. Ja kuna demokraatia on selline värk, et kõik võivad oma arvamust avaldada, siis oli raske leida see üks ja ainuke viis kuidas särke kujundada. Lõppkokkuvõttes oli mul hunnik särke, osad bändimeeste seljast tõmmatud ja osad taaskasutuspoest kokku otsitud ja terve hunnik bändisümboolikaga vinüüle. Need ka loomulikult erineva kujundusega. Sellele lisaks veel suhteliselt vabad käed, et see kõik kokku sobitada ja ülimalt kiiresti kah veel. Ma ütleks, et ideaalsed tingimused loominguliseks puhanguks. Või mis?

Te kindlasti mõtlete, mis need kassid siia puutuvad aga eile ma parandasin kolme t-särki, mille kassid ära olid rüüstanud. Väiksed küüneaugukesed sees. Vaatamata kuumale ilmale lükkasin ikka triikraua seina ja katsin augud vinüülist paikadega. Laiskuse asi, kui õmmelda ei viitsi peab higistama. Kahjuks taipasin ainult ühest särgist enne ja pärast pilti teha. 

Kuidagi on juhtunud nii, et minu vanema poja riietesse tekivad uskumatu järjekindlusega igasugused augud ja rebendid. See on mulle andnud võimaluse proovida riiete parandamist ühte ja teistpidi. Seekord otsustasin ma koleda augu hoopis välja lõigata.