Teksade paikamine

Mulle meeldib riideid parandada.  Tean, et riiete eluea pikendandamine säästab meie maakera kiiresti kahanevaid ressursse. Võib ju arvata, et mis see üks püksipaar muudab, aga ka pisikesed sammud viivad ju ikkagi edasi. Muidugi pakub ka riiete omanikule rõõmu see, et armsaks saanud või lihtsalt mugavaid riideid saab edasi kanda. Muidu tuleks 
asuda vaevarikkale teekonnale järjest ebakvaliteetsemalt õmmeldud ja ühetaolisemaks muutuvate riiete hulgast hädavajalike ihukatete leidmiseks.  Riiete parandamine on ka selline meeldivalt loominguline protsess. Vaatad järjekordset auku või rebendit ja mõtled, et kuidas siis seda parandada saab. 
Seekordseks juhtumiks oli rebend, mis asetses täpselt taskuõmbluste ääres ja õmblusmasinaga sinna ligi ei pääsenud. Sukeldusin siis oma lapikotti inspiratsiooni järele ja näppu jäänud pealuumustriga püksiräbalad olid täiesti õiget tegu ja nägu, et rebend kinni katta. Nüüd polnudki vaja muud, kui käärid, niit ja nõel välja otsida.
Selline oli see auk siis väljast...







...ja seest.





Pealuudega püksiräbalad sobisid ideaalselt aku katvaks lapiks.






Lõikasin sobivas suuruses tüki välja arvestades, et ääred on vaja tagasi pöörata.


Triikisin ääred tagasi. Nii jääb paik korrektsem.





Kinnitasin paiga nööpnõeltega õigesse kohta.




Ja nõelusin käsitsi kinni, katsudes pisted teha hästi serva lähedalt, et need silma ei paistaks. Võib muidugi õmmelda ka nii, et pisted just hästi näha oleks.

Selline sai see paik väljaspoolt...






...ja seestpoolt. Õmblesin tasku ääre veel augu peale kinni, et paikamine seest ka kena paistaks.


Sellised need püksid siis said. Omanik oli tööga rahul ja kannab pükse suurima heameelega.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Vanade teksade parandamine ehk õppida, õppida, õppida...

Järgmine

Jaga seda artiklit