Minu kauaoodatud puhkus algas suure kapikoristusega. Ja kahjuks või õnneks on käsitööhuvilistel tihti nii, et see, mis enam riidekappi ei sobi, sobib väga hästi materjalikastidesse uusi ideid ootama. Need triiksärgid materjalikastidesse ei jõudnudki. Näpud hakkasid hirmsasti sügelema ja ma pidin kohe õmblusmasina taha saama. Kahest meeste triiksärgist valmis nunnu kleidike tütrele.

Käes on suur suvi aga mulle tuli meelde, et lubasin jagada, kui oma emadepäeva sokid valmis saan. Kevadel said pildidki tehtud. Panen valminud sokke siia siis juba rohkem üles. Nüüd, kui jaanipäev kenasti seljataga, ongi viimane aeg jõuludele ja jõuluvana kingikotile mõtlema hakata. Andke aga aegsasti oma soovidest teada, küll siis päkapikud jõuavad ka tellimused täita.

Täitsa selline tunne on, et igal väikeste laste emal peaks olema kodus Cricut lõikur. Laste seljas tekib iga päev hunnikute viisi plekilisi riideid ja osad neist plekkidest ei tule maha. Eriti hull lugu on siis, kui plekid satuvad lapse lemmikpluusile. Aga mõnel käsitööhullul on selline lõikur kodus täitsa olemas. Siis pole muud kui sobivad kujundused ja vinüülid välja otsida, masinale hoogu anda ja nii saab plekilisest pluusist iga tüdruku unelmate pluus.

Käsitööd armastav inimene vaatab tihtipeale seisma jäänud riideid sellise pilguga, et mis sellest materjalist teha saaks. Sellest kleidist ja natukesest muust materjalist said ilusad kosmeetikakotid. Kangast jäi veel alles aga eesmärk oligi lihtsalt katsetada. Mõni koht oli keeruline aga siiski teostatav.
Mis mõtted sul seda materjali nähes tekivad, mida sina sellest teeks?