Pesa kassile ehk maitse üle ei vaielda

Eelmises blogiloos kirjutasin natuke kuidas mu kiisumiisud endale pesukasti mõnusa pesa sisse seadsid. Kahjuks lähevad kasside ja inimeste arusaamised mõnikord lahku selles osas kuhu tohib küüned sisse lüüa ja kuhu ei tohi. Et uuesti ära tuunitud pesukasti eluiga pikendada ja vähendada kasside huvi selle vastu püüdsin luua neile mõnusa äraolemise muude käepäraste vahenditega.
Valisin materjaliks pappkastid, sest mu kassid armastavad neisse pugeda. Esteetilisema väljanägemise ja mõnusa küljealuse nimel otsisin välja vana välja veninud rõngassalli, mida ma ilusa värvidemängu pärast veel ära visata polnud raatsinud ja ühe heegeldatud tekikese. 
Lõikasin rõngassallist sellise jupi, et see ulatuks ümber karbi. Palistasin käsitsi otsad ära, et silmused jooksma ei hakkaks ja õmblesin otsad jälle kokku. Tõmbasin tekkinud toru ümber kasti, nii, et see kataks välispinna ja keerasin teise salli serva sissepoole. See ei ulatunud päris põhja, mis pani mu mõttele allesjäänud sallijupp põhjaks külge õmmelda.


Nii tekkis kastile mõnus vooder ja minu arust nägi see ka hea välja. Jäi üle ainult loota, et kassid ka asja selles valguses näevad. 







Õnneks läks pesa kasutusse ja pesukasti kallal küüsi praegu ei teritata. Peab küll ütlema, et minu ajutine pappkarp (paistab kassi tagant), millest pidi kunagi tulema teine pesake, on kasside esimene valik. Kes ees, see poeb ikka sinna. Panin selle sisse vaid heegeldatud tekikese, kuni mul hea mõte tuleb, kuidas seda tuunida aga kui see neile niiväga meeldib, kas üldse on vaja seda muuta?

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Nõukaaegse pesukasti uus elu ehk teksapükste taaskasutus

Järgmine

Tee ise sõbrapäevaks unenäopüüdja ehk roosa ja makramee.

Jaga seda artiklit