Tore lapimüts villasest taaskasutusmaterjalist

Millegipärast kipuvad meie pere poistel mütsid ühtelugu kaduma ja seejärel võetakse kasutusse minu mütsid. See talv ei tahtnud kuidagi lõppeda ja mul oli jälle ühte toredat ja piisavalt sooja peakatet vaja. Paljud mütsid mulle lihtsalt ei sobi ja sünteetiline materjal ei meeldi mulle ka. Kahjuks ei meeldi mulle ka eriti kududa aga villane materjal meeldib väga, see on nii soe, tõhus ja jätkusuutlik.

Kuna ma tahtsin just villast mütsi siis tuli natuke nupukas olla. Minu lapimüts sai alguse sellest, et katsetasin vanutatud villastest kampsunitest materjali lapisallide tegemiseks (enne suuremate projektide kallale minekut). Sellest jäi järgi natuke lapikesi ja ribasid ning villaste lappide kokku nõelumine oli mulle meeldima hakanud.


Nagu öeldud kasutasin mütsi materjaliks ära lapisallidest üle jäänud vanutatud taaskasutuskampsunite ribad/tükid. Valisin jääkidest välja neist suuremad ja hakkasin järjest kokku õmblema. Ühest hästi istuvast mütsist sai mudel, millelt lapimütsile mõõtu võtta.







Tükkide kinnitamiseks kasutasin villase lõngaga tehtud kolme eelpisterida kõrvuti. Selline kinnitusviis oli end sallide tegemisel õigustanud ja minu arvates ilus ka.

Katsin ühe kangadetaili serva 1,5 cm ulatuses teisega ja traageldasin eelpistetega kangatükid ühe detaili servast paari millimeetri kauguselt kinni. Pöörasin töö teistpidi ja tegin sama teisel pool teise detaili servaga. Kolmanda eelpisterea sättisin kahe õmbluse vahele, kusjuures jälgisin, et pisted ja pistevahed võiks ääre- ja keskmisel ridadel enam-vähem vaheldumisi jääda. Silusin ja venitasin natuke pisteridu, et kangas poleks liiga kokku tõmmatud. 

Kirjeldasin lappide kokkuõmblemist täpsemalt lapisalli loos. Loe seda siit.

Kõigepealt ühendasin väiksemad tükid omavahel ja need omakorda suuremate tükkidega, kuni valminud riba andis mudelmütsi mõõdu välja. Vormisin selle natuke ülalt kitsamaks.

Alumiseks ääreks kasutasin ühe pehme kampsuni kõrget soonikkraed. Sellel oli üks serv viimistletud ja tahtsin selle jätta välisservaks. Kuna krae laiusest päris mütsi mõõtu välja ei andnud lisasin vahele veel ühe tüki teiselt kampsunilt. Saigi toredam.

Mütsi ülemise otsa krookisin lihtsalt kokku ja õmblesin kinni.


Tuti tegemiseks kasutasin järelejäänud ribasid, mõnele lisasin ilmestamiseks eelpisteread. Kinnitasin ribad ühest otsas lõngaga kokku ja õmblesin tuti mütsi külge kinni.








Valminud lapimütsi saab kanda vähemalt kolmel viisil: 




1. pika lontmütsina







 2. äär üles keeratud (topelt serv hoiab kõrvad ka soojad)        








 3. äär mütsi sisse keeratud (tikkeread paistavad nii rohkem välja).


Müts on praegu igapäevases kasutuses ja maru mugav.

Lapisallid seevastu on saadaval StudioLittlePrint poes.

Kommentaarid

Email again:

Eelmine

Meisterda seinakaunistus Eesti sünnipäevaks ehk t-särgi taaskasutus Eesti moodi

Järgmine

Meisterda endale kevadpühadeks tervislikud rohetavad munad

Jaga seda artiklit